Lasteaia lõpualbumid

Selleks, et kevad saaks tulla on minu meelest looduse poolt kõik sel aastal juba jaanuarist olemas. Linnud vidistavad, pungad rohetavad, harva-aga siiski päike ka piilub. Minu mõtted liiguvad juba tugevasti suves ja seepärast ma mõtlesingi Teile märku anda, et aasta pikim kuu- jaanuar on juba julgelt 13 päeva möödas. Kõik järgmised kuud lippavad ju nagu jänesed aasal nii kiiresti, et vaid tagakäpad välguvad. Kõige selle argirutiini kõrval julgen küll arvata, et paljud jätavad oma lasteaedade lõpetamise albumid või ka lõpupeole fotograafi tellimisele lubamatult viimaseks minutiks. Ega sellest polegi midagi, kui keegi leiab oma suguseltsist toreda inimesed pildistama ja kõik see suur fotograafide kodulehtede lappamine ja graafikute klapitamine jääb ära. AGA mina julgen küll värske lasteaia lõpetanud emana köhatada siin kohal ja öelda, et ikka väga mugav ja hea on küll lõpupeol on keegi neutraalne ja oskaja inimene pildistama tulnud. Pilte saab kõigist ja kõigest, pärast eeskava ka perega koos, õpetajatega ja kõik sinna kuuluv. 

Ma olen käinud mitmel lasteaia lõpupeol ja mul on alati silm märg. Miks? Sest kuidagi see on viimane etapp selles lahti laskmise jadas. Et pärast lasetaeda on Su laps siiski juba nö. lapsepõlve lõpufaasis. Kui Sa pole senini tahtnud teda üksi välja mängima lubada siis nüüd tuleb Sul lubada ta täiesti üksi kooli minema ja tagasi tulema…ja võimalik, et ka bussidega sõitma ja võimalik, et ka poodi, raamatukokku ja kaubamajja kolama. Ei ole sul võimalust tal sabas sörkida ega päriselt 100 protsenti patrullida. See lasteaia lõpu hetk on nagu üks finiši ja samal hetkel ka stardijoon. Edasi on ees ootamas igav kool…Jaa!! Igav ja- sest lasteaias on ikka pagana tore ja põnev ja palju lõbusam näiteks kui koolipingis. Pssssst! sellest ei või rääkida. Kõik lasteaia lõpetajad on äärmises põnevuses nii kui mainida sõna “kool” ja keegi ei hoia praegu tagasi küsimust- “kas sa ootad juba kooli ka?”. Ma ise ei oskaks midagi vastata- kui küsitakse, kas sa ootad midagi, mille kohta sa ei tea mitte midagi….ilmselt ei oota…Aga lõpuks hakkad juba ootama, sest kõik sinu ümber justkui teavad, et midagi on muutumas, mingi suur asi on tulemas… ja ainult sina üksi ei tea, mis see on. 

Me oleme nüüd oma peres olnud peaaegu terve aasta koolilapsed ning olgem ausad- voodikapil on lasteaia lõpualbum aukohal ja väga tihti läheb selle vaatamiseks ja lugemiseks. Lasteaed on minu Paulal väga soojas südames, hinges väga sügaval ja oleks tohutult kahju, kui meil ei oleks seda imearmast albumit, mida hoida ja kallistada ning jälle ja jälle vaadata ning lugeda. 

Mul on hea meel, et ma oma kallist Paulat sellest mälestusest ilma ei jätnud.

101
093
Leave a Reply

Your email address will not be published.